Tere taas üle kuu aja kuulama meediakommentaari! Torino olümpiamängud ei jätnud aega ega energiat muuks kui hõiskamiseks, nüüd on ehk aega pisut rahuneda ja maailmale ka kriitilisemalt vaadata. Olgu kohe öeldud, et ajakirjanikuna olin, olen ja jään ka edaspidi kriitiliseks ja enesekriitiliseks. Mulle ei meeldi hüüatused a la "elame õnnelikul ajal!" või "rõõmutsegem, ärgem virisege!". Üksnes kriitiline analüüs on võimaldanud inimtsivilisatsioonil areneda nii kaugele; enesega rahulolu, mahavaikimine ja tsensuur toovad aga paratamatult kaasa tagasimineku ja peagi palju hullemad probleemid kui lihtsalt virisemine. Selle lihtsa tõe võiksid ükskord ära õppida ka meie riigijuhid.

Teisalt, kriitika peab alati jääma konstruktiivseks ja ratsionaalseks, tuginema faktidele, mitte emotsioonidele, rumalusele ega teadmatusele. Alustaksin ühel väga aktuaalsel teemal - linnugripist. Eelmisel nädalal vallandus meie meedias nagu Pandora laegas, kui ajalehtede veerud täitusid naeratavate Kiku ja Andruse rõõmsate piltide asemel üks teisest ähvardamate teadetega linnugripi lähenemisest ja surevaist lindudest. Lumepall veeres ja kasvas ning nädala keskel ähvardas juba Postimees sellega, et linnugripiga võib nakatuda veerand Eesti elanikkonnast.

Teatavasti toimetasin eelmisel esmaspäeval eetrisse Argipäeva saate linnugripist, mis vastas praktiliselt kõigile selle ohuga seotud mõistlikele küsimustele, kütmata ütlasi üles ebatervet uudishimu ega andmata ainet panikööridele. Teadlikult jätsin saates nimetamata need arvud, mis seotud mustemast mustema stsenaariumiga, kui linnugripp võiks tõesti areneda edasi ka pandeemiliseks gripiks. Juba mitmeaastase kogemuse põhjal pole seoses linnugripi tüve H5N1 levikuga tõdetud ühtki juhtumit selle tõve kandumisest inimeselt inimesele.

Rääkisime küll võimalusest ja ilmselt ka paratamatusest, et linde nakatav haigustüvi millalgi kevadel koos rändlindudega Eestisse jõuab, kuid samavõrd rõhutasime, et inimest säästab haigestumisest sellesse tõppe eelkõige elementaarne hügieen, näiteks käte pesemine, veelindude ja nende ekskrementidega kontaktide vältimine, hoidumine linnufarmidest jne. Rõhutasime ka seda, et tavapärasel inimeste gripil, mis igal kevadel ka siinmail levib, pole mingit pistmist nüüd ähvardava linnugripiga. Seletasime need asjad üksipulgi lahti, et igati vältida puhkeda võivat paanikat.

Paraku pole kogu ajakirjandus lähenevat ohtu mõtestanud sama kainelt. Konkreetsemalt just Postimees on pigem paisutanud kui talitsenud hüsteeriat. 2. märtsil kirjutati seal nõnda: "Halvimate prognooside kohaselt kaheksa nädalat kestva haiguslaine jooksul võib linnugripiga seotud pandeemiasse nakatuda veerand Eesti elanikest ehk ligi 370 000 inimest, vahendab Eesti Päevaleht tervishoiuameti peadirektori Üllar Kaljumäe väidet."

Ei, Postimees eksib, Eesti Päevaleht ei kirjutanud sugugi nõnda, vaid Üllar Kaljumäe tõdes hoopis nii: "Siiski on hetkel selleks oht väike, sest tänaseni ei ole maailmas pandeemilise ehk massiliselt riigipiire ületava inimeselt inimesele nakkava gripi viirust tekkinud. Pandeemiline viirus võib tekkida kui linnugripp ja tavagripp ühinevad. Linnugripi tüvi H5N1 ei tekita veel pandeemiat, selleks peab viirus muteeruma." See seletus on Postimehe kirjutisest lihtsalt välja jäetud.

Samal päeval tõdes aga Eesti Päevaleht: "Varakevadel Eestis puhkevat tavapärast gripilainet ei tohiks tervishoiuspetsialistide sõnul segamini ajada linnugripiga. " Ja veel üks tsitaat Päevalehest, mis ajalehena on seekord valinud märksa konstruktiivsema teavituslaadi kui tema konkurent: "Linnugripp ohustab eelkõige lindude ja nende eritistega tihedalt kokkupuutuvaid inimesi, kuid Eestis veterinaaride andmetel praegu seda haigust ei esine ja seega pole võimalik ka nakatumine."

Postimees on aga järgmistelgi päevadel jätkanud pedaleerimist tumedatel toonidel, näiteks: "EL soovitab linnugripiriikidel kassid toas hoida" või "Seoses linnugripi levikuga Euroopa Liidu territooriumil ja vajadusega kaitsta loomaaia kollektsiooni lõpetab Tallinna loomaaed lindude vastuvõtu". Ning laupäevalgi veel esitas artikli apokalüptiliste pealkirjaga: "Linnugripp ei lähe Eestist mööda" ning lisaks veel Hindrek Riikoja artiklis "Hiljaks jäänud õppus" tuli lagedale väitega: "Lihtsamalt öeldes – kui homme peaks Harjumaal avastatama esimene H5N1-viiruse juhtum, võtab maad suur segadus." Sellistest arvamusavaldustest ei ole tõesti ka reaalne paanika kaugel.

Pigem tuleks probleemi näha selles, millest kirjutavad Rein Sikk ja Tanel Mazur Eesti Päevalehes, et teavitustöö Kirde-Eestis on olnud nõrgal järjel ning venekeelsed teatmematerjalid alles hakkavad sinnakanti jõudma, kus kanade ja teiste kodulindude pidamine kodudes, isegi linnades, on märksa massilisem kui Harjumaal ning elanikkonna kehvema elujärje tõttu ka ohud linnupidajaile ja nende peredele märksa reaalsemad.

Jätkem globaalsete katastroofipiltide maalimine seoses hüpoteetilise pandeemilise gripiga ajaks, kui kusagil on lõpuks fikseeritakse esimesed juhtumid selle tüve muteerumisel tekkinud viiruse levimisest inimeselt inimesele. Ja ka siis tehkem ajakirjanikena kõik endast oleneva, et mitte anda põhjust inimlikul rumalusel põhineva paanika levikuks!

Kuulmiseni kahe nädala pärast!